Vaatamisväärsused Raplamaal

Tiduvere Põrgupõhja punkri juures avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Lavastus on kokku seotud üheks narratiiviks metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Lisaks saab ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest. Kuuldemängu on kodulehel täiendatud lisainformatsiooni ja pildimaterjaliga. Erilise kogemuse annab kuuldemängule kaasa keskkond – taastatud punker, sinna viiv teekond, ilmaolud ning ümbritsev loodus. Lavastust saab osta veebipoest Täpsem info www.guidio.eu

Pakamägi pakub avastamisrõõmu ajaloo- ja loodushuvilistele. Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik, kus leidub mitmeid haruldasi taimeliike. Kuusikus on kitsad jalgrajad, ning lagendik, kus saab piknikku pidada. Huvitavat: * Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi on Pakamägi Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks. * Oletatavalt süüdati siin Jüriöö ülestõusu märgutuli. * Pakamäe lääneküljel on 9 m kõrgune astang, kus paljanduvad Raikküla lademe kivimid, mis pärinevad siluri ajastust. * 19.sajandil murti Pakamäelt paekivi Rapla Maarja Magdaleena kiriku ehituseks.

1212. a esmamainitud Varbola linnus on Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ja võimsamaid muinaslinnu. Loometsa põlispuude varju looduslikule paeastangule rajatud 576 m ringvall on 2-5 m kõrge. Paekivimüürile lisandus mitme meetri kõrgune palkidest kaitserajatis. Läänevärav on lahtikaevatud ja rekonstrueeritud. Müüride ladumiseks veeti kohale veerand miljonit hobusekoormat paekivi. Varbola linnus jäi kõigi vaenlaste poolt vallutamata. Siin näed piiramistorni, kiviheitemasinat ja müürilõhkujat. Augustis tule suurüritusele Varbola Puu. Linnus on ka parim koht pikniku pidamiseks.

Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Leonhard von Krusenstern. Mõisa kahekorruseline kivist baroknepeahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber varaklassitsistlikuks. Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikodu.

Angerja vasall-linnus on ehitatud 14.-15. sajandil ning hiljem on seda mitmeid kordi ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Angerja linnus on üks Raplamaa vanimaid kiviehitisi. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas, tänaseks on sellest järgi jäänud kõrged müüriosad. Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla.

Loone linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi. Loone linnuse õue pindala oli kokku 6500 m², valli pikkus 300 m ja kõrgus kuni 6 m. Läti Henriku kroonika järgi oli 1216-1223. aastal Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks. Tänapäeval on muinasaegses paigas palju kontserte, tore piknikku pidada ja Keila jõel kanuuga sõita. 2022 aastal valmis linnusele uus sild ja infotahvel.