Vaatamisväärsused Raplamaal

Hõreda mõisa tekkimist on esimest korda mainitud 1627. aastal. Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub eesti mõisaarhitektuuri väljapaistvamate esindajate hulka. 17. sajandi mõisate reduktsiooni ajal vabastati mõis reduktsiooni alt, sellest ajast tuntakse mõisa Hordel’i (või Hördell) nime all.  Hetkel seisab mõis tühjana eraomandis ja sellele on jalgsi ligipääs huvilistele ja giidiga tuuritajatele.

Rüütlimõis on 15. sajandist, peahoone 17. sajandist. Barokkansambel uhke väravatorniga vabakujunduslikus pargis, unikaalne tiikide süsteem. Mõisas tegutseb külastus- ja kultuurikeskus “Rändava Kunstniku Kodu”. Põhiekspositsioonis on G. Welte´, G.A. Hippiuse, O. Ignatiuse ja C. Waltheri maalid, lisaks temaatilised näitused ja üritused. Mõisas tegutsevad pühapäevamaalijad. Tule Sinagi maalima ajaloolisesse keskkonda! Pakutavad teenused: Hageri kihelkonna pärandkultuuri objektide tutvustamine, vanamuusikakontserdid, ümberkehastumine ajaloolisteks isikuteks (kostüümilaenutus), loodusmatkad, fotojaht.

Mõis asub ilusas Alu alevikus ja peahoone juures asub maaliline park koos tiigiga. Mõis on Eestis üks omapärasemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Mõisa arhitektuur on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.  Kõrvalhooneid on säilinud vähe, vaatamisväärseim on neogooti stiilis ait. Kas teadsid, et Alu mõisast pärinevad esmateated 1409. aastast ning mõis oli arvatavasti juba keskajal kivihoonestusega.

Ajaloolise tausta ja hea auraga Ingliste Rüütlimõis ja kultuuriait on just õige koht etenduste, seminaride, pidude, pulmade ja muude tähtpäevade tähistamiseks ning ka ürituste ja võistluste korraldamiseks.  Ingliste küla, mille keskmes rüütlimõis asub, on esmalt mainitud aastal 1456. Küla valiti 2007. aastal Raplamaa ilusaimaks. Kultuuriaidas on võimalik kasutada spordisaali, nautida sauna, kasutada 5 erinevat saali, suurt 200 m2 katuseterrassi, grillida või pidada väliüritusi iidses mõisapargis. Pargis on võimalik ka telkida ja discgolfi mängida

Raikküla mõisa peahoone on üks kauneimaid klassitsistliku stiili näiteid Eestis. Terviklikult on säilunud mõisaansambel, mis on tuntud kui von Keyserlingide perekonna mõis. Mõisakogudega (antiikmööbli, kaisukarude jpm.) saab tutvuda nii peahoones, kastellisaalis kui ait-kuivatis. Huvitav teada: – O. von Bismarck, C. Darwin, J. S. Bach jt. on nimed mõisa ajaloost, kellest räägitakse põneva ekskursiooni käigus. – Kõrgetasemelised konverentsid ja koolitused, millega arendatakse mõisakultuuri terves Eestis. – Võimalus on välja rentida oma ürituste jaoks unikaalset kastellisaali või tervet mõisaparki.

Atla mõisa on esmalt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. a. Esmane äramüügidokument pärineb aastast 1410. a. von Treydenitele. Vahepeal on siin elanud mitmeid uhkeid suguvõsasid. Viimane saksa soost omanik Alexander Konstantin von Barlöwen suri 1915. a. Praegune mõisahärra Raivi Juks ostis lagunenud mõisa 1997. aastal. Häärber on nüüd kasutusel pere elumajana. Mõisas asub Mõisakeraamika tehas ja Moosivabrik, mida saab etteteatades külastada. 

Sutlema mõisa väravatorn on osa omanäolisest Sutlema mõisakompleksist. Esmateade Sutlema mõisast pärineb 1425. Huvitav teada: *Säilinud väravatorn on üks vähestest mõisate suurejoonelistest väravaehitistest Eestis; *Barokse tornikiivriga väravatornist saad nautida vaadet nelja ilmakaare suunas; *Põhjapoolse torni asemele ehitati 19. saj lõpul viinavabrik; * 1950-ndatel käisid külanoored torni teisel korrusel tantsimas.