Kultuur ja ajalugu Raplamaal

Velise kirik on ehitatud Ervin Berhardi projekti järgi 1889. aastal. Kiviraidurid toodi kohale Peipsi äärest. Vene ehituskunstile iseloomulik dekoorirohkus sobitati meie vaoshoitud kultuuri tellise ja põllukivi värvikontrastide oskusliku kasutamisega.

Velise kogudus oli esimene kogudus, mis loodi aktiivse venestuslaine ajal praegusel Raplamaal. Vene Tsaaririik eraldas 15 000 rubla kiriku ehitamiseks ja 1889. a pühitseti Velise kirik Ristija Johannese auks. 
Velise kirikus saad vahel ka kontserte nautida ja kiriku taga asuval Kiigesaarel on tore piknikku pidada ja aega veeta.

Tule avastamisretkele Kehtna valda, Kõnnumaale!

Giidituuril tuvustab giid Kehtna valla elu-olu, räägib ajaloo vagudesse jälje jätnud silmapaistvatest inimestest, tähelepanu väärivatest hoonetest, klaasitootmisest ja Kõnnumaa looduse erilisusest.

Ringreis viib Sind metsade ja rabade vahele peitunud Kehtna ja Lelle alevikku, mis üllatavad heakorra ja auhinnatud kaunidusega. Jalutuskäik Mukri maastikukaitseala laudteedel annab võimaluse turbasamblalõhnalise rabamaastiku vaadete ja vaikuse keskel tunnetada Eestimaa looduse ürgset jõudu.

Päeva teine tipphetk on saabumine klaasipealinna ehk Järvakandi alevisse. Klaasimuuseumis saad ülevaate klaasitootmise ajaloost, meistrite töövõtetetest ning klaasitoomise tänapäevast. Kindlasti jääd rahule ka kohalikus söögikohas Cinema Cafe pakutava lõunasöögiga.

Kui otsid vaheldusrikast päeva, mille käigus on ühendatud kohalikud lood vaatamisväärsutega, looduse imelisusega ja ülevaatega klaasitoomisest, siis see giidituur on just Sulle!

Angerja vasall-linnus on rajatud 14.–15. sajandil ning seda on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud, et vastata muutuvatele vajadustele. Tegemist on ühe Raplamaa vanima kiviehitisega, mille algne funktsioon ei olnud niivõrd kaitseline, vaid pigem kindlustatud eluhoone.

Arvatavasti Liivi sõjas hävinud linnusest on tänapäeval säilinud kõrged müüriosad, osaliselt varisenud soklikorrus ning märkimisväärne osa põhikorruse paksudest kivimüüridest. Kunagine linnus oli ümbritsetud tugeva kivist ringmüüri ja vallikraaviga. Kaitsesüsteemi täiendas veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja oja ja teisalt sügav vallikraav.

Paigaga on seotud ka kohalik pärimus – rahvasuu räägib salakäigust, mis olevat viinud linnuse alt Salutaguse mõisa alla. Tänapäeval on Angerja vasall-linnus arhitektuurimälestisena kaitse all.

Angerja kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Ehituspaik valiti endise Kappa hobupostijaama lähedusse, mis jäi rajatava Tallinn-Viljandi raudtee äärde. Arhitektiks oli V.I. Lunski. 
Angerja kirik on üks väheseid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuid, kuhu on maalitud uus ikonostaas, sh kõik pühadeikoonid. Heatasemeliste ikoonimaalide autoriks on Epp Haabsaar.

Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi ehk Loone linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi. Loone linnuse õue pindala oli kokku 6500 m², valli pikkus 300 m ja kõrgus kuni 6 m. Läti Henriku kroonika järgi oli 1216-1223. aastal Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks.
2022. aastal valmis linnusele uus sild ja infotahvel.

Tänapäeval on muinasaegses paigas tore piknikku pidada.

Avasta 1977. aastal valminud UFO-sarnane arhitektuuripärl Raplamaal!

Rapla linnas asuv unikaalne hoone on tõeline monument nõukogudeaegsele arhitektuurile, meenutades oma julge disainiga maandunud UFO-t. Hoones lähtub kõik kaheksanurgast: alates põhiplaanist kuni väikeste detailideni, nagu prügikastid. Hoone kõrval asuv kaheksanurkne tiik loob hoone efektse ruumilise peegelduse ja täiendab selle arhitektuurset võlu. Eesti kultuurimälestiseks tunnistatud futuristliku ehitise autorid on Toomas Rein ja Aulo Padar.

Täna seisab maja tühjana ja on vaadeldav väljast. Eelneval kokkuleppel on võimalik pääseda ka siseruumidesse. Okta Centrumi saal sobib suurepäraselt eriliste sündmuste, seminaride ning konverentside korraldamiseks ja mahutab isegi 300 inimest.

Tule ja avasta see ainulaadne arhitektuuri ime, mis kannab endas ajastu vaimu ja disainijulgust ning ootab oma uut võimalust.

Mõisa pererahvas tutvustab mõisa ajalugu ning seda, kuidas tänapäeval mõisas elatakse ja toimetatakse. Käiakse ka Mõisakeraamika tehases ja lõpuks saab ostelda meie Mõisakeraamika poes ning puhata hubases Atla Mõisa kohvikus. 

Eraldi on võimalik tellida ka ainult Mõisakeraamika tehase ekskursiooni, kus näitame kuidas valmivad Mõisakeraamika tooted.
Külastada saab ka Eesti Piparkoogi Muuseumi, kus tuvustame imelist piparkoogi ajalugu ning Atla mõisa Moosivabrikut, kus valmivad sinikuslapuu moosid.

Tule avasta Atla mõisa salapära!

Rapla on armas väikelinn, mis peidab endas rohkelt lugusid ja ootab Sind neid avastama. Giidiga jalutuskäik viib Sind radadele, kus põimuvad kohalik ajalugu, inimeste unistused ja argised seigad. Kuulad lugusid tuntud ja vähemtuntud raplakate eludest, rõõmudest ja muredest – kõigest sellest, mis on kujundanud linna omapära.

Teekond kulgeb kirikuaiast raamatukoguni, pakkudes rahulikku jalutuskäiku ja võimalust märgata detaile, mille kõrval muidu mööda kiirustaksid. Giid-jutuvestja aitab majadel, tänavatel, puudel ja mälestusmärkidel justkui hääle saada – iga peatuse taga on oma lugu. Rapla õhk ja vesi on samuti osa jutustusest, andes aimu paiga rütmist ja meeleolust.

Tuuril kohtad ka kunstiliselt kujundatud mälestuspinke, mis toimivad kui väikesed teetähised. Kolm pinki, kolm peatust, palju lugusid – igaüks neist lisab jalutuskäigule oma värvi ja mõtte.

Kui soovid avastada Raplat nii, et linn ise Sinuga räägib, siis see giidituur on just Sulle.

Hõreda mõisa rajamist on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub Eesti mõisaarhitektuuri tippude hulka – omaaegse hiilguse vaikne ja väärikas tunnistaja.
Suure kahekorruselise kivihoone keskosas asub kolmekorruseline kuppelehitis. Fassaadi külgmised tiibehitised on uhkete sammastega.

Mõisa saab vaadelda üksnes väljast ning sinna viib ainult jalgtee.

Peahoone ajahambast puretud fassaad on iga fotograafi unistus.
Astu ligi, rända ajas, jäädvusta hetki!

2018. aastal avatud Rapla keskväljak on osa “EV 100” programmist, mille tulemusena said keskväljakud endale veel mitmed Eesti linnad peale Rapla.

Rapla keskväljak on kaetud eritasapinnaliselt betoonplaatidega ning rajatud on lipuväljak, värviline purskkaev, rattaparklad, mänguplats, istumisalad ja kõrghaljastus.

Keskväljaku ääres on hubane kohvik “Hollivuud Lounge”. 

Suvel toimub Rapla keskväljakul suur Rapla Melu. Detsembris ilmub keskväljakule maagiline jõulumaa.