Kultuur ja ajalugu Raplamaal

Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi ehk Loone linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi. Loone linnuse õue pindala oli kokku 6500 m², valli pikkus 300 m ja kõrgus kuni 6 m. Läti Henriku kroonika järgi oli 1216-1223. aastal Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks.
2022. aastal valmis linnusele uus sild ja infotahvel.

Tänapäeval on muinasaegses paigas tore piknikku pidada.

Raikküla mõisa peahoone on üks kauneimaid klassitsistliku stiili näiteid Eestis.
Terviklikult on säilunud mõisaansambel, mis on tuntud kui von Keyserlingide perekonna mõis. Mõisakogudega (antiikmööbli, kaisukarude jpm.) saab tutvuda nii peahoones, kastellisaalis kui ait-kuivatis.

O. von Bismarck, C. Darwin, J. S. Bach jt. on nimed mõisa ajaloost, kellest räägitakse põneva ekskursiooni käigus.

Korraldame kõrgetasemelisi konverentse ja koolitusi, millega arendatakse mõisakultuuri terves Eestis.
Võimalus rentida oma ürituste jaoks unikaalset kastellisaali või tervet mõisaparki.

Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Leonhard von Krusenstern.

Mõisa kahekorruseline kivist baroknepeahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber varaklassitsistlikuks.

Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikodu.

Avasta 1977. aastal valminud UFO-sarnane arhitektuuripärl Raplamaal!

Rapla linnas asuv unikaalne hoone on tõeline monument nõukogudeaegsele arhitektuurile, meenutades oma julge disainiga maandunud UFO-t. Hoones lähtub kõik kaheksanurgast: alates põhiplaanist kuni väikeste detailideni, nagu prügikastid. Hoone kõrval asuv kaheksanurkne tiik loob hoone efektse ruumilise peegelduse ja täiendab selle arhitektuurset võlu. Eesti kultuurimälestiseks tunnistatud futuristliku ehitise autorid on Toomas Rein ja Aulo Padar.

Täna seisab maja tühjana ja on vaadeldav väljast. Eelneval kokkuleppel on võimalik pääseda ka siseruumidesse. Okta Centrumi saal sobib suurepäraselt eriliste sündmuste, seminaride ning konverentside korraldamiseks ja mahutab isegi 300 inimest.

Tule ja avasta see ainulaadne arhitektuuri ime, mis kannab endas ajastu vaimu ja disainijulgust ning ootab oma uut võimalust.

Päevane avastamisretk Vigala mail viib Sind Raplamaa paikadesse, kus kohtuvad kohapärimus, ajalugu ja rahulik maaelu. Retkel näed Vigala kirikut ja mõisahäärberit, mille ümber liigub põnev lugu jõkke vajumisest. Sillaotsa Talumuuseumis saad aimu kunagisest taluelust ja sellest, kuidas igapäevased tööd-tegemised vanasti käisid, kui tuld süüdati veel tulerauaga.

Teekonnal uurid ka, kus kulges kunagine Rapla–Virtsu raudtee ning kus asus Kuuda leprosoorium. Lisaks viib retk Sind Märjamaale, mille miljööväärtuslik keskkond pakub avastamist ja äratundmisrõõmu.

Kõike seda saad kogeda koos kogenud giidiga, kes tunneb Vigala kandi lugusid ja oskab siduda mineviku tänapäevaga lihtsalt ja huvitavalt.

See on hea võimalus võtta aeg maha, liikuda ringi põnevates paikades ning avastada vaatamisväärsusi sisuka ja ladusa ekskursiooni käigus.

Hõreda mõisa rajamist on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub Eesti mõisaarhitektuuri tippude hulka – omaaegse hiilguse vaikne ja väärikas tunnistaja.
Suure kahekorruselise kivihoone keskosas asub kolmekorruseline kuppelehitis. Fassaadi külgmised tiibehitised on uhkete sammastega.

Mõisa saab vaadelda üksnes väljast ning sinna viib ainult jalgtee.

Peahoone ajahambast puretud fassaad on iga fotograafi unistus.
Astu ligi, rända ajas, jäädvusta hetki!

Rapla Linna Pea skultptuur asub Rapla linnasüdames kultuurikeskuse ees. 1993. aastal kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju, koos kohustusega see igal aastal, jüripäeva paiku puhtaks pesta. 
Linna Pea pesemine toimub igal aastal Rapla Melu raames, kui kohalik võimuesindaja põlle ette seob, šampooni vahule klopib ja Linna Pea läikima lööb.
Skulptuuri autor on skulptor Elo Liiv. 

Rapla Linna Pea kuju ütleb täistunnil eesti keeles kellaaega. 

Rapla linna aukodaniku Andres Ehini (1940 – 2011) mälestuseks avati Rapla Keskraamatukogu juures pingikobar. Et kuulata luulet vanameistri enese esituses, tuleb skännida pingil asuv QR-kood.
Pingi valmistasid sepp Toomas Tõnisson (metallitöö) ja Kehtenel OÜ (puutöö).

Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.
Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imažinism ja vanaida luule.

Tule avastamisretkele Kehtna valda, Kõnnumaale!

Giidituuril tuvustab giid Kehtna valla elu-olu, räägib ajaloo vagudesse jälje jätnud silmapaistvatest inimestest, tähelepanu väärivatest hoonetest, klaasitootmisest ja Kõnnumaa looduse erilisusest.

Ringreis viib Sind metsade ja rabade vahele peitunud Kehtna ja Lelle alevikku, mis üllatavad heakorra ja auhinnatud kaunidusega. Jalutuskäik Mukri maastikukaitseala laudteedel annab võimaluse turbasamblalõhnalise rabamaastiku vaadete ja vaikuse keskel tunnetada Eestimaa looduse ürgset jõudu.

Päeva teine tipphetk on saabumine klaasipealinna ehk Järvakandi alevisse. Klaasimuuseumis saad ülevaate klaasitootmise ajaloost, meistrite töövõtetetest ning klaasitoomise tänapäevast. Kindlasti jääd rahule ka kohalikus söögikohas Cinema Cafe pakutava lõunasöögiga.

Kui otsid vaheldusrikast päeva, mille käigus on ühendatud kohalikud lood vaatamisväärsutega, looduse imelisusega ja ülevaatega klaasitoomisest, siis see giidituur on just Sulle!

Rapla on armas väikelinn, mis peidab endas rohkelt lugusid ja ootab Sind neid avastama. Giidiga jalutuskäik viib Sind radadele, kus põimuvad kohalik ajalugu, inimeste unistused ja argised seigad. Kuulad lugusid tuntud ja vähemtuntud raplakate eludest, rõõmudest ja muredest – kõigest sellest, mis on kujundanud linna omapära.

Teekond kulgeb kirikuaiast raamatukoguni, pakkudes rahulikku jalutuskäiku ja võimalust märgata detaile, mille kõrval muidu mööda kiirustaksid. Giid-jutuvestja aitab majadel, tänavatel, puudel ja mälestusmärkidel justkui hääle saada – iga peatuse taga on oma lugu. Rapla õhk ja vesi on samuti osa jutustusest, andes aimu paiga rütmist ja meeleolust.

Tuuril kohtad ka kunstiliselt kujundatud mälestuspinke, mis toimivad kui väikesed teetähised. Kolm pinki, kolm peatust, palju lugusid – igaüks neist lisab jalutuskäigule oma värvi ja mõtte.

Kui soovid avastada Raplat nii, et linn ise Sinuga räägib, siis see giidituur on just Sulle.