Kultuur ja ajalugu Raplamaal

Ajaloolises Sulu karjamõisa rehehoones on sisustatud külakeskus, kus saab korraldada seminare ja muid sündmusi. Laudadega on saalis kuni 50 kohta, ilma kuni 80. Hoones on köök ning territooriumil saun ja keraamikaahi. Võimalus on kasutada dataprojektorit ja helivõimendust.

Hõreda mõisa rajamist on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub Eesti mõisaarhitektuuri tippude hulka – omaaegse hiilguse vaikne ja väärikas tunnistaja.
Suure kahekorruselise kivihoone keskosas asub kolmekorruseline kuppelehitis. Fassaadi külgmised tiibehitised on uhkete sammastega.

Mõisa saab vaadelda üksnes väljast ning sinna viib ainult jalgtee.

Peahoone ajahambast puretud fassaad on iga fotograafi unistus.
Astu ligi, rända ajas, jäädvusta hetki!

Raikküla mõisa peahoone on üks kauneimaid klassitsistliku stiili näiteid Eestis.
Terviklikult on säilunud mõisaansambel, mis on tuntud kui von Keyserlingide perekonna mõis. Mõisakogudega (antiikmööbli, kaisukarude jpm.) saab tutvuda nii peahoones, kastellisaalis kui ait-kuivatis.

O. von Bismarck, C. Darwin, J. S. Bach jt. on nimed mõisa ajaloost, kellest räägitakse põneva ekskursiooni käigus.

Korraldame kõrgetasemelisi konverentse ja koolitusi, millega arendatakse mõisakultuuri terves Eestis.
Võimalus rentida oma ürituste jaoks unikaalset kastellisaali või tervet mõisaparki.

Rapla linna aukodaniku Andres Ehini (1940 – 2011) mälestuseks avati Rapla Keskraamatukogu juures pingikobar. Et kuulata luulet vanameistri enese esituses, tuleb skännida pingil asuv QR-kood.
Pingi valmistasid sepp Toomas Tõnisson (metallitöö) ja Kehtenel OÜ (puutöö).

Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.
Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imažinism ja vanaida luule.

Pakamägi pakub avastamisrõõmu ajaloo- ja loodushuvilistele.

Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi on Pakamägi Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks.
Oletatavalt süüdati siin Jüriöö ülestõusu märgutuli.
Pakamäe lääneküljel on 9 m kõrgune astang, kus paljanduvad Raikküla lademe kivimid, mis pärinevad siluri ajastust.
19. sajandil murti Pakamäelt paekivi Rapla Maarja Magdaleena kiriku ehituseks.

Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik, kus leidub mitmeid haruldasi taimeliike. Kuusikus on kitsad jalgrajad, ning lagendik mõnusaks pikniku pidamiseks.

Rapla kirik on ainus kahe torniga maakirik Eestis.
Praegune 1901. a. pühitsetud uusroomaani stiilis hoone on valminud baltisaksa arhitekti Rudolf von Engelhardti projekti järgi ja on selle stiili ehedamaid näiteid Eestis.

Kantsel ja altar on valminud Christian Ackermanni ja Quirinnius Rabe töökodades. 
Paekivist hoone mahutab 3000 inimest. Kirikus saad kuulda Eesti tuntud orelimeistrite vendade Kriisade orelit.
Kirikuaias näed 17. saj pärinevaid rõngasriste ja Eesti skulptor Jaan Koorti kavandatud Vabadussõja monumenti.

Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Leonhard von Krusenstern.

Mõisa kahekorruseline kivist baroknepeahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber varaklassitsistlikuks.

Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikodu.

Rapla Linna Pea skultptuur asub Rapla linnasüdames kultuurikeskuse ees. 1993. aastal kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju, koos kohustusega see igal aastal, jüripäeva paiku puhtaks pesta. 
Linna Pea pesemine toimub igal aastal Rapla Melu raames, kui kohalik võimuesindaja põlle ette seob, šampooni vahule klopib ja Linna Pea läikima lööb.
Skulptuuri autor on skulptor Elo Liiv. 

Rapla Linna Pea kuju ütleb täistunnil eesti keeles kellaaega. 

Rapla kivisild üle Vigala jõe on rajatud 19. sajandi lõpus vana puusilla asemele. See renoveeritud kahekordne sild on Eestis ainulaadne – 2009. aastal ehitati väärtusliku ajaloolise silla kohale uus raudbetoonist sild, mis siiski ei toetu vanale konstruktsioonile.

Sild on 27,5 meetrit pikk ja 8 meetrit lai, asudes kiriku vahetus läheduses. Kaheavaline ümarvõlvidega ehitis on laotud paekivist, jäämurdja nina aga graniidist. Rapla valla vapisümbolina on see sild kohaliku kultuuripärandi oluline osa.

Rahvapärimus räägib, et Vigala jões võib kohata salapäraseid näkke. Kas julged tulla avastama?

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud 142 Rapla kihelkonna mehe mälestuseks püstitatud omanäoline Saaremaa dolomiidist Vabadussammas pühitseti 30. septembril 1923. a. Autoriks oli Jaan Koort. 
1940. aastal see sammas lõhuti. Esialgsest sambast säilinut saab vaadata kiriku taga.

23. juunil 1989. a taasaavatud samba autor on skulptor on Tõnu Maarand.
Vabadussammas asub Rapla Maarja-Magdaleena kiriku aias.