Kultuur ja ajalugu Raplamaal

Hõreda mõisa rajamist on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub Eesti mõisaarhitektuuri tippude hulka – omaaegse hiilguse vaikne ja väärikas tunnistaja.
Suure kahekorruselise kivihoone keskosas asub kolmekorruseline kuppelehitis. Fassaadi külgmised tiibehitised on uhkete sammastega.

Mõisa saab vaadelda üksnes väljast ning sinna viib ainult jalgtee.

Peahoone ajahambast puretud fassaad on iga fotograafi unistus.
Astu ligi, rända ajas, jäädvusta hetki!

Tiduvere Põrgupõhja punkri juures on avatud helilavastus “Metsavendade radadel”, mis viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest.

Lavastus on kokku seotud üheks narratiiviks metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Lisaks saab ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest. Kuuldemängu täiendab kodulehelt leitav lisainfo ja pildimaterjal. Erilise kogemuse annab kuuldemängule kaasa keskkond – taastatud punker, sinna viiv teekond, ilmaolud ning ümbritsev loodus.

Lavastust saab osta veebipoest.

Mõisa pererahvas tutvustab mõisa ajalugu ning seda, kuidas tänapäeval mõisas elatakse ja toimetatakse. Käiakse ka Mõisakeraamika tehases ja lõpuks saab ostelda meie Mõisakeraamika poes ning puhata hubases Atla Mõisa kohvikus. 

Eraldi on võimalik tellida ka ainult Mõisakeraamika tehase ekskursiooni, kus näitame kuidas valmivad Mõisakeraamika tooted.
Külastada saab ka Eesti Piparkoogi Muuseumi, kus tuvustame imelist piparkoogi ajalugu ning Atla mõisa Moosivabrikut, kus valmivad sinikuslapuu moosid.

Tule avasta Atla mõisa salapära!

 

Õpperajal saad tutvuda Velise piirkonna kultuurilooga. Raja kogupikkus on 70 km, aga saad valida ka kas 30 km või 40 km matka. Kodulehel on kirjeldatud 36 huviväärset punkti. Õpperada on soovitav läbida jalgratastel või autoga, sest suurem osa vaatepunkte on maanteede läheduses. 

Rajaskeemid asuvad Valgus, Nurtus, Konuveres, Velisel ja Sillaotsa Talumuuseumi juures (muuseumist on võimalik soetada infovoldik). 

Pakamägi pakub avastamisrõõmu ajaloo- ja loodushuvilistele.

Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi on Pakamägi Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks.
Oletatavalt süüdati siin Jüriöö ülestõusu märgutuli.
Pakamäe lääneküljel on 9 m kõrgune astang, kus paljanduvad Raikküla lademe kivimid, mis pärinevad siluri ajastust.
19. sajandil murti Pakamäelt paekivi Rapla Maarja Magdaleena kiriku ehituseks.

Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik, kus leidub mitmeid haruldasi taimeliike. Kuusikus on kitsad jalgrajad, ning lagendik mõnusaks pikniku pidamiseks.

Rapla kirik on ainus kahe torniga maakirik Eestis.
Praegune 1901. a. pühitsetud uusroomaani stiilis hoone on valminud baltisaksa arhitekti Rudolf von Engelhardti projekti järgi ja on selle stiili ehedamaid näiteid Eestis.

Kantsel ja altar on valminud Christian Ackermanni ja Quirinnius Rabe töökodades. 
Paekivist hoone mahutab 3000 inimest. Kirikus saad kuulda Eesti tuntud orelimeistrite vendade Kriisade orelit.
Kirikuaias näed 17. saj pärinevaid rõngasriste ja Eesti skulptor Jaan Koorti kavandatud Vabadussõja monumenti.

Meie ekskursioonil on giidiks päris sepp, kes räägib sepalugusid ning tutvustab seppade igapäevatööd, tööriistu ja masinaid.
Sul võimalus minna läbi Puraviku tuuleveski seitsme korrusekambri ja jõuda veskitiibade võllini, kus avaneb avar vaade suurele õunaaiale.
Käsitööpoest saad soetada endale meeldiva meene või tarbesepise. Kui sobivat ei leidnud, siis ära muretse- valmistame sepiseid ka tellimustööna, naelast kuni aedade ja väravateni. 

Töötubades saad sepa juhendamisel süveneda sepatöö saladustesse, avastada nii traditsioonilisi kui kaasaegseid töövõtteid.

Tule ja avasta ehedad elamused!

Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Leonhard von Krusenstern.

Mõisa kahekorruseline kivist baroknepeahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber varaklassitsistlikuks.

Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikodu.

Velise kirik on ehitatud Ervin Berhardi projekti järgi 1889. aastal. Kiviraidurid toodi kohale Peipsi äärest. Vene ehituskunstile iseloomulik dekoorirohkus sobitati meie vaoshoitud kultuuri tellise ja põllukivi värvikontrastide oskusliku kasutamisega.

Velise kogudus oli esimene kogudus, mis loodi aktiivse venestuslaine ajal praegusel Raplamaal. Vene Tsaaririik eraldas 15 000 rubla kiriku ehitamiseks ja 1889. a pühitseti Velise kirik Ristija Johannese auks. 
Velise kirikus saad vahel ka kontserte nautida ja kiriku taga asuval Kiigesaarel on tore piknikku pidada ja aega veeta.

Raikküla mõisa peahoone on üks kauneimaid klassitsistliku stiili näiteid Eestis.
Terviklikult on säilunud mõisaansambel, mis on tuntud kui von Keyserlingide perekonna mõis. Mõisakogudega (antiikmööbli, kaisukarude jpm.) saab tutvuda nii peahoones, kastellisaalis kui ait-kuivatis.

O. von Bismarck, C. Darwin, J. S. Bach jt. on nimed mõisa ajaloost, kellest räägitakse põneva ekskursiooni käigus.

Korraldame kõrgetasemelisi konverentse ja koolitusi, millega arendatakse mõisakultuuri terves Eestis.
Võimalus rentida oma ürituste jaoks unikaalset kastellisaali või tervet mõisaparki.