Kultuur ja ajalugu Raplamaal

2018. aastal avatud Rapla keskväljak on osa “EV 100” programmist, mille tulemusena said keskväljakud endale veel mitmed Eesti linnad peale Rapla.

Rapla keskväljak on kaetud eritasapinnaliselt betoonplaatidega ning rajatud on lipuväljak, värviline purskkaev, rattaparklad, mänguplats, istumisalad ja kõrghaljastus.

Keskväljaku ääres on hubane kohvik “Hollivuud Lounge”. 

Suvel toimub Rapla keskväljakul suur Rapla Melu. Detsembris ilmub keskväljakule maagiline jõulumaa. 

Angerja kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Ehituspaik valiti endise Kappa hobupostijaama lähedusse, mis jäi rajatava Tallinn-Viljandi raudtee äärde. Arhitektiks oli V.I. Lunski. 
Angerja kirik on üks väheseid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuid, kuhu on maalitud uus ikonostaas, sh kõik pühadeikoonid. Heatasemeliste ikoonimaalide autoriks on Epp Haabsaar.

Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi ehk Loone linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi. Loone linnuse õue pindala oli kokku 6500 m², valli pikkus 300 m ja kõrgus kuni 6 m. Läti Henriku kroonika järgi oli 1216-1223. aastal Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks.
2022. aastal valmis linnusele uus sild ja infotahvel.

Tänapäeval on muinasaegses paigas tore piknikku pidada.

Ajaloolises Sulu karjamõisa rehehoones on sisustatud külakeskus, kus saab korraldada seminare ja muid sündmusi. Laudadega on saalis kuni 50 kohta, ilma kuni 80. Hoones on köök ning territooriumil saun ja keraamikaahi. Võimalus on kasutada dataprojektorit ja helivõimendust.

Armas väikelinn pakatab lugudest ja on valmis neid Sinuga jagama. 

Saad kuulda nii mõndagi elust enesest: ammustest ja hiljutistest sündmustest, Raplas elanud kuulsatest ja vähem tuntud inimestest, täitunud ja purunenud unistustest. 

Kirikuaiast raamatukoguni jalutades saad hea ülevaate korvpallipealinnast. Giid-jutuvestja suu läbi kõnelevad majad, puud, tänavad, mälestusmärgid, isegi õhk ja vesi. Jutustust raamivad teetähistena kunstiliselt kujundatud mälestuspingid.
Kolm pinki, palju lugusid.

Tule koos giidiga avastama Raplat! 

Hõreda mõisa rajamist on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Alles 1812. aastal valminud klassitsistlik peahoone kuulub Eesti mõisaarhitektuuri tippude hulka – omaaegse hiilguse vaikne ja väärikas tunnistaja.
Suure kahekorruselise kivihoone keskosas asub kolmekorruseline kuppelehitis. Fassaadi külgmised tiibehitised on uhkete sammastega.

Mõisa saab vaadelda üksnes väljast ning sinna viib ainult jalgtee.

Peahoone ajahambast puretud fassaad on iga fotograafi unistus.
Astu ligi, rända ajas, jäädvusta hetki!

Tiduvere Põrgupõhja punkri juures on avatud helilavastus “Metsavendade radadel”, mis viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest.

Lavastus on kokku seotud üheks narratiiviks metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Lisaks saab ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest. Kuuldemängu täiendab kodulehelt leitav lisainfo ja pildimaterjal. Erilise kogemuse annab kuuldemängule kaasa keskkond – taastatud punker, sinna viiv teekond, ilmaolud ning ümbritsev loodus.

Lavastust saab osta veebipoest.

Mõisa pererahvas tutvustab mõisa ajalugu ning seda, kuidas tänapäeval mõisas elatakse ja toimetatakse. Käiakse ka Mõisakeraamika tehases ja lõpuks saab ostelda meie Mõisakeraamika poes ning puhata hubases Atla Mõisa kohvikus. 

Eraldi on võimalik tellida ka ainult Mõisakeraamika tehase ekskursiooni, kus näitame kuidas valmivad Mõisakeraamika tooted.
Külastada saab ka Eesti Piparkoogi Muuseumi, kus tuvustame imelist piparkoogi ajalugu ning Atla mõisa Moosivabrikut, kus valmivad sinikuslapuu moosid.

Tule avasta Atla mõisa salapära!

Õpperajal saad tutvuda Velise piirkonna kultuurilooga. Raja kogupikkus on 70 km, aga saad valida ka kas 30 km või 40 km matka. Kodulehel on kirjeldatud 36 huviväärset punkti. Õpperada on soovitav läbida jalgratastel või autoga, sest suurem osa vaatepunkte on maanteede läheduses. 

Rajaskeemid asuvad Valgus, Nurtus, Konuveres, Velisel ja Sillaotsa Talumuuseumi juures (muuseumist on võimalik soetada infovoldik). 

Pakamägi pakub avastamisrõõmu ajaloo- ja loodushuvilistele.

Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi on Pakamägi Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks.
Oletatavalt süüdati siin Jüriöö ülestõusu märgutuli.
Pakamäe lääneküljel on 9 m kõrgune astang, kus paljanduvad Raikküla lademe kivimid, mis pärinevad siluri ajastust.
19. sajandil murti Pakamäelt paekivi Rapla Maarja Magdaleena kiriku ehituseks.

Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik, kus leidub mitmeid haruldasi taimeliike. Kuusikus on kitsad jalgrajad, ning lagendik mõnusaks pikniku pidamiseks.