Vaatamisväärsused Raplamaal

Esimene kirik ehitati Hagerisse Taani misjonäride poolt 1221. aastal. 19. sajandi äratusliikumine kasvatas kogudust ja vajati suuremat hoonet. Ervin Bernhardi poolt kavandatud uusromaani stiilis, aga tugevate õigeusu arhitektuuri sugemetega kirik, pühitseti 1892. Maakivi ning tellise vahelduv kasutamine teevad Hageri kirikust uunikumi luteri kirikute seas. Huvitav teada: · Hageri kirik on ainuke Püha Lambertuse kaitse all olev kirik Eestis. · J. Rabe valmistatud altariseinas on kasutatud Ackermanni altariseina osi.  · Kirikuaias näed rõngasriste.

Velise kirik on ehitatud Ervin Berhardi projekti järgi 1889. aastal. Kiviraidurid toodi kohale Peipsi äärest. Vene ehituskunstile iseloomulik dekoorirohkus sobitati meie vaoshoitud kultuuri tellise ja põllukivi värvikontrastide oskusliku kasutamisega. Huvitav teada: * Velise kogudus oli esimene kogudus, mis loodi aktiivse venestuslaine ajal praegusel Raplamaal; * Vene Tsaaririik eraldas 15 000 rubla kiriku ehitamiseks; * 1889. a pühitseti Velise kirik Ristija Johannese auks; * Velise kirikus saad vahel ka kontserte nautida; * Kiriku taga asuval Kiigesaarel on tore piknikku pidada ja aega veeta.

Rapla kirik on ainuke kahe torniga maakirik Eestis. Praegune 1901. a. pühitsetud uusroomaani stiilis hoone on valminud baltisaksa arhitekti Rudolf von Engelhardti projekti järgi ja on selle stiili ehedamaid näiteid Eestis. Huvitav teada: *Kantsel ja altar on valminud Christian Ackermanni ja Quirinnius Rabe töökodades. *Rapla kirikust sai alguse Rapla Kirikumuusika Festival. *Kirikus saad kuulda Eesti tuntud orelimeistrite vendade Kriisade orelit. *Paekivist hoone mahutab 3000 inimest. *Kirikuaias näed 17. saj pärinevaid rõngasriste ja Eesti skulptor Jaan Koorti kavandatud Vabadussõja monumenti.

Angerja kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Ehituspaik valiti endise Kappa hobupostijaama lähedusse, mis jäi rajatava Tallinn-Viljandi raudtee äärde. Arhitektiks oli V.I. Lunski. Võrreldes teiste Raplamaa õigeusu kirikutega on siin kõige enam tunda just “vene hinge”. Huvitav teada: * Nõukogude ajal oli hoone kasutusel laona. * Angerja kirik on üks väheseid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuid, kuhu on maalitud uus ikonostaas, sh kõik pühadeikoonid. Heatasemeliste ikoonimaalide autoriks on Epp Haabsaar.

Juuru Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. 14. sajandist pärit algehitisest on osaliselt säilinud kooriruumi idaseinas asuv Eestis haruldane kolmikaken. 19. sajandil sai hoone arhitekt Ervin Bernhardi juhtimisel neogooti stiilis välimuse. Barokk-kantsel pärineb Chr. Ackermanni ja altar J. Rabe töökojast. Lisaks on kirikul kaunid vitraažaknad. Kirikuaias on võimalik näha 5 paekivist rõngasristi. Ühel neist on maakeelne kiri: ”Sihn maggab Paia Jost üx auwus vannamees…”. Aia lõunavärava juures on ka päikesekell. Siin asub ümbermaailmasõitja admiral A. J. Krusensterni suguvõsa matusepaik.

Haimre pargis tiigi kaldal asub ebaharilikult suur neogooti stiilis pargipaviljon, millest on säilinud suhteliselt terviklikud müürid. Ehitis pärineb arvatavasti 18. sajandi lõpust. Hoone esikülg sarnaneb kirikuga. Usulist otstarvet hoonel aga olnud pole. Huvitav teada: * Haimre mõisniku poeg Alexander Uexküll ehitas selle oma idamaise kallima jaoks. * Rahvasuus kutsutakse hoonet muhamedi kabeliks. * Haimre mõisa pargis näed ka mõisa-ajast pärinevat hästi säilinud jääkelderit.

Esmamainimine 1339. Vigala kiriku rajas Liivimaa vanim aadlisuguvõsa Uexküll. Vana kirik oli kõrgete viiludega paekiviehitis.15.saj võlviti kooriruum ja ehitati eraldi seisev torn. Kehva savise pinnase tõttu tuli siin torne pidevalt uuesti ehitada. Huvitav teada: ·Arhitekt Alar Kotli kavandatud kellatorn on mälestusmärgiks kõigile Vigalas langenutele; ·Vigala kirikus näed Chr Ackermanni barokkaltarit ja kantslit; ·Torni tugipiitadel seisavad Sõduri ja Talumehe graniitfiguurid olid Nõukogude ajal maa sisse ära peidetud; ·Vigala kirikus näed salapäraste sümbolitega paekivist risti.

Kõrgete seinamüüridega Märjamaa kirik ehitati 14. sajandil Lääne-Eesti võimsaimaks kindluskirikuks. Tunnusteks askeetlikkus, lihtsus, praktilisus ja kvaliteet. Erakordselt kõrgetel ja paksudel seinamüüridel oli kaitserinnatis. Märjamaa kirik on Raplamaa keskaegsetest kirikutest ainuke terviklikult säilinu Huvitav teada: ·Kiriku juurde viib Vabadussõja mälestusvärav ·Kirikuaias näed malta kiviristi 1720 a tekstiga Mu Poig ·Siseruumi proportsioone loetakse kaunimaks Eesti maakirikutes ·Liivi sõjas pääses rahvas vene valitseja Ivan Julma vägede eest tänu võlvidepealsele varjupaigale