Majutus Raplamaal

Raikküla mõisa peahoone on üks kauneimaid klassitsistliku stiili näiteid Eestis.
Terviklikult on säilunud mõisaansambel, mis on tuntud kui von Keyserlingide perekonna mõis. Mõisakogudega (antiikmööbli, kaisukarude jpm.) saab tutvuda nii peahoones, kastellisaalis kui ait-kuivatis.

O. von Bismarck, C. Darwin, J. S. Bach jt. on nimed mõisa ajaloost, kellest räägitakse põneva ekskursiooni käigus.

Korraldame kõrgetasemelisi konverentse ja koolitusi, millega arendatakse mõisakultuuri terves Eestis.
Võimalus rentida oma ürituste jaoks unikaalset kastellisaali või tervet mõisaparki.

Rapla kirik on ainus kahe torniga maakirik Eestis.
Praegune 1901. a. pühitsetud uusroomaani stiilis hoone on valminud baltisaksa arhitekti Rudolf von Engelhardti projekti järgi ja on selle stiili ehedamaid näiteid Eestis.

Kantsel ja altar on valminud Christian Ackermanni ja Quirinnius Rabe töökodades. 
Paekivist hoone mahutab 3000 inimest. Kirikus saad kuulda Eesti tuntud orelimeistrite vendade Kriisade orelit.
Kirikuaias näed 17. saj pärinevaid rõngasriste ja Eesti skulptor Jaan Koorti kavandatud Vabadussõja monumenti.

Avasta 1977. aastal valminud UFO-sarnane arhitektuuripärl Raplamaal!

Rapla linnas asuv unikaalne hoone on tõeline monument nõukogudeaegsele arhitektuurile, meenutades oma julge disainiga maandunud UFO-t. Hoones lähtub kõik kaheksanurgast: alates põhiplaanist kuni väikeste detailideni, nagu prügikastid. Hoone kõrval asuv kaheksanurkne tiik loob hoone efektse ruumilise peegelduse ja täiendab selle arhitektuurset võlu. Eesti kultuurimälestiseks tunnistatud futuristliku ehitise autorid on Toomas Rein ja Aulo Padar.

Täna seisab maja tühjana ja on vaadeldav väljast. Eelneval kokkuleppel on võimalik pääseda ka siseruumidesse. Okta Centrumi saal sobib suurepäraselt eriliste sündmuste, seminaride ning konverentside korraldamiseks ja mahutab isegi 300 inimest.

Tule ja avasta see ainulaadne arhitektuuri ime, mis kannab endas ajastu vaimu ja disainijulgust ning ootab oma uut võimalust.

Rapla kivisild üle Vigala jõe on rajatud 19. sajandi lõpus vana puusilla asemele. See renoveeritud kahekordne sild on Eestis ainulaadne – 2009. aastal ehitati väärtusliku ajaloolise silla kohale uus raudbetoonist sild, mis siiski ei toetu vanale konstruktsioonile.

Sild on 27,5 meetrit pikk ja 8 meetrit lai, asudes kiriku vahetus läheduses. Kaheavaline ümarvõlvidega ehitis on laotud paekivist, jäämurdja nina aga graniidist. Rapla valla vapisümbolina on see sild kohaliku kultuuripärandi oluline osa.

Rahvapärimus räägib, et Vigala jões võib kohata salapäraseid näkke. Kas julged tulla avastama?

Atla Mõisakeraamika pakub unikaalset võimalust näha ja soetada ehtsat käsitöökeraamikat, mis on inspireeritud Eesti loodusest ja ajaloost. Meie pruunist ja valgest savist keraamikatooted on 100% käsitööna valminud.

Meister Raivi Juks on loonud meie keskaegse stiiliga kollektsiooni, mis hõlmab madalkuumuskeraamikat, mõisaproua Kristel Luige maalib valgest savist tarbekeraamikale loodusest inspireeritud kujutised.

Pakume eritellimusel keraamikat sinu unikaalse logo või maalinguga. Võimalus tutvuda ka tootmisprotsessiga.

Astu läbi, avasta ajaloohõnguline atmosfäär ja eriline käsitöökeraamika!

Velise kirik on ehitatud Ervin Berhardi projekti järgi 1889. aastal. Kiviraidurid toodi kohale Peipsi äärest. Vene ehituskunstile iseloomulik dekoorirohkus sobitati meie vaoshoitud kultuuri tellise ja põllukivi värvikontrastide oskusliku kasutamisega.

Velise kogudus oli esimene kogudus, mis loodi aktiivse venestuslaine ajal praegusel Raplamaal. Vene Tsaaririik eraldas 15 000 rubla kiriku ehitamiseks ja 1889. a pühitseti Velise kirik Ristija Johannese auks. 
Velise kirikus saad vahel ka kontserte nautida ja kiriku taga asuval Kiigesaarel on tore piknikku pidada ja aega veeta.

Club Cinema – Raplamaa kuumim peopaik!

Kui otsid kohta, kus nädalavahetustel hea muusika saatel lõõgastuda ja tantsida, siis Club Cinema ootab Sind. DJ-d toovad lavale parimad rütmid ja tantsupõrand täitub energiaga, mis hoiab meeleolu üleval varajaste hommikutundideni.

Siin saad ka oma tähtpäevi tähistada, olgu selleks sünnipäev või mõni muu eriline sündmus. Peokalendri ja pakkumistega saad tutvuda meie kodulehel. Kui soovid priipääset, võta meiega ühendust!

Tule avastamisretkele Kehtna valda, Kõnnumaale!

Giidituuril tuvustab giid Kehtna valla elu-olu, räägib ajaloo vagudesse jälje jätnud silmapaistvatest inimestest, tähelepanu väärivatest hoonetest, klaasitootmisest ja Kõnnumaa looduse erilisusest.

Ringreis viib Sind metsade ja rabade vahele peitunud Kehtna ja Lelle alevikku, mis üllatavad heakorra ja auhinnatud kaunidusega. Jalutuskäik Mukri maastikukaitseala laudteedel annab võimaluse turbasamblalõhnalise rabamaastiku vaadete ja vaikuse keskel tunnetada Eestimaa looduse ürgset jõudu.

Päeva teine tipphetk on saabumine klaasipealinna ehk Järvakandi alevisse. Klaasimuuseumis saad ülevaate klaasitootmise ajaloost, meistrite töövõtetetest ning klaasitoomise tänapäevast. Kindlasti jääd rahule ka kohalikus söögikohas Cinema Cafe pakutava lõunasöögiga.

Kui otsid vaheldusrikast päeva, mille käigus on ühendatud kohalikud lood vaatamisväärsutega, looduse imelisusega ja ülevaatega klaasitoomisest, siis see giidituur on just Sulle!

Muuseumis saad rännata ajas, tutvudes Märjamaa ja Vigala valla elu-oluga alates 19. sajandi teisest poolest kuni lähiminevikuni.

Meie kogus on ligi 17 000 erinevat eset. Taluküünist renoveeritud Näituseküünis saad uudistada vahelduvaid ajutisi näitusi ning parkides avastad ligi 200 eri liiki puid ja põõsaid.

Muuseumist viib tee ka Velise looduse ja kultuuriloolisele õpperajale ning kokkuleppel korraldame ekskursioone ka ümbruskonnas.

Ootame Sind osalema muuseumitundides, konverentsidel ja teemapäevadel.

Tule maitsma karaskit ja taimeteed, tutvu rahvakalendri ja vanade rahvatarkustega!

Angerja vasall-linnus on rajatud 14.–15. sajandil ning seda on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud, et vastata muutuvatele vajadustele. Tegemist on ühe Raplamaa vanima kiviehitisega, mille algne funktsioon ei olnud niivõrd kaitseline, vaid pigem kindlustatud eluhoone.

Arvatavasti Liivi sõjas hävinud linnusest on tänapäeval säilinud kõrged müüriosad, osaliselt varisenud soklikorrus ning märkimisväärne osa põhikorruse paksudest kivimüüridest. Kunagine linnus oli ümbritsetud tugeva kivist ringmüüri ja vallikraaviga. Kaitsesüsteemi täiendas veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja oja ja teisalt sügav vallikraav.

Paigaga on seotud ka kohalik pärimus – rahvasuu räägib salakäigust, mis olevat viinud linnuse alt Salutaguse mõisa alla. Tänapäeval on Angerja vasall-linnus arhitektuurimälestisena kaitse all.