Kultuur ja ajalugu Raplamaal

 
Avasta 1977. aastal valminud UFO-sarnane arhitektuuripärl!

See unikaalne hoone on tõeline monument nõukogudeaegsele arhitektuurile, meenutades oma julge disainiga maandunud UFO-t.

Hoones on kõik kaheksanurkne – alates põhiplaanist kuni väikeste detailideni, nagu prügikastid. Hoone kõrval asub kaheksanurkne tiik, mis on hoone efektne ruumiline peegeldus ja täiendab selle arhitektuurset võlu.
Selle kultuurimälestiseks tunnistatud futuristliku ehitise autorid on Toomas Rein ja Aulo Padar.

Tule ja imetle seda ainulaadset arhitektuuriimet, mis kannab endas ajastu vaimu ja disainijulgust!

Velise kirik on ehitatud Ervin Berhardi projekti järgi 1889. aastal. Kiviraidurid toodi kohale Peipsi äärest. Vene ehituskunstile iseloomulik dekoorirohkus sobitati meie vaoshoitud kultuuri tellise ja põllukivi värvikontrastide oskusliku kasutamisega.

Velise kogudus oli esimene kogudus, mis loodi aktiivse venestuslaine ajal praegusel Raplamaal. Vene Tsaaririik eraldas 15 000 rubla kiriku ehitamiseks ja 1889. a pühitseti Velise kirik Ristija Johannese auks. 
Velise kirikus saad vahel ka kontserte nautida ja kiriku taga asuval Kiigesaarel on tore piknikku pidada ja aega veeta.

Club Cinema – Raplamaa kuumim peopaik!

Kui otsid kohta, kus nädalavahetustel hea muusika saatel lõõgastuda ja tantsida, siis Club Cinema ootab Sind. DJ-d toovad lavale parimad rütmid ja tantsupõrand täitub energiaga, mis hoiab meeleolu üleval varajaste hommikutundideni.

Siin saad ka oma tähtpäevi tähistada, olgu selleks sünnipäev või mõni muu eriline sündmus. Peokalendri ja pakkumistega saad tutvuda meie kodulehel. Kui soovid priipääset, võta meiega ühendust!

Atla mõis on Eesti üks vanimaid mõisaid, mida on juba mainitud Taani hindamisraamatus 1241. a. ning vanimad esemed on kivitööriistad 4000 a. e.Kr. 

Meie ekskursioon on eksklusiivne rännak tänapäevasesse toimivasse päris mõisaellu. Peahoone on pere elamu ja kõrvalhooned teenivad mõisa ülalpidamist.

Mõisa vanas rehis on Mõisakeraamika tehas, endises moonakatemajas Atla Moosivabrik ning vanas viljaaidas Mõisakeraamika pood, Atla Mõisa Kodukohvik, Piparkoogi Kuningriik ja Piparkoogi Muuseum. 

2018. aastal avatud Rapla keskväljak on osa “EV 100” programmist, mille tulemusena said keskväljakud endale veel mitmed Eesti linnad peale Rapla.

Rapla keskväljak on kaetud eritasapinnaliselt betoonplaatidega ning rajatud on lipuväljak, värviline purskkaev, rattaparklad, mänguplats, istumisalad ja kõrghaljastus.

Keskväljaku ääres on hubane kohvik “Hollivuud Lounge”. 

Suvel toimub Rapla keskväljakul suur Rapla Melu. Detsembris ilmub keskväljakule maagiline jõulumaa. 

Angerja kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Ehituspaik valiti endise Kappa hobupostijaama lähedusse, mis jäi rajatava Tallinn-Viljandi raudtee äärde. Arhitektiks oli V.I. Lunski. 
Angerja kirik on üks väheseid Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuid, kuhu on maalitud uus ikonostaas, sh kõik pühadeikoonid. Heatasemeliste ikoonimaalide autoriks on Epp Haabsaar.

Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi ehk Loone linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi. Loone linnuse õue pindala oli kokku 6500 m², valli pikkus 300 m ja kõrgus kuni 6 m. Läti Henriku kroonika järgi oli 1216-1223. aastal Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks.
2022. aastal valmis linnusele uus sild ja infotahvel.

Tänapäeval on muinasaegses paigas tore piknikku pidada.

Näituse “Meenutused” ajendiks võib pidada Mare Saare juubeliaastat, mil kunstnik teeb tagasivaate oma läbitud loometeele ja toob Järvakandi Klaasimuuseumisse töid aastatest 1979 – 2025 sooviga uurida mõjutusi ja muutusi oma teekonnal koolipingist kunstiellu.

Palume giidiga tuur ette tellida.

Ajaloolises Sulu karjamõisa rehehoones on sisustatud külakeskus, kus saab korraldada seminare ja muid sündmusi. Laudadega on saalis kuni 50 kohta, ilma kuni 80. Hoones on köök ning territooriumil saun ja keraamikaahi. Võimalus on kasutada dataprojektorit ja helivõimendust.

Armas väikelinn pakatab lugudest ja on valmis neid Sinuga jagama. 

Saad kuulda nii mõndagi elust enesest: ammustest ja hiljutistest sündmustest, Raplas elanud kuulsatest ja vähem tuntud inimestest, täitunud ja purunenud unistustest. 

Kirikuaiast raamatukoguni jalutades saad hea ülevaate korvpallipealinnast. Giid-jutuvestja suu läbi kõnelevad majad, puud, tänavad, mälestusmärgid, isegi õhk ja vesi. Jutustust raamivad teetähistena kunstiliselt kujundatud mälestuspingid.
Kolm pinki, palju lugusid.

Tule koos giidiga avastama Raplat!