Põnevaid fakte Raplamaast
Raplamaa verstapostid
Keava linnamäge on kroonikais märgitud 100 aastat varem kui Tallinna linna
Tuhatkond aastat tagasi suundus kaubatee Novgorodist Pärsiasse just läbi Raplamaa alade. Kaubatee turvamiseks rajati Varbolasse 12. sajandil Baltimaade võimsaim muinaslinnus Varbola maalinn
Rapla linna on esmakordselt mainitud 1241. a kaheksa adramaa suuruse külana Rapal
1343. aastal algas Raplamaa aladelt Jüriöö ülestõus, mis oli eestlastest ülikute ja taanlaste vastuhakk saksa ordule
Raplamaal oli palju uhkeid mõisaid ja kuulsaid mõisnikke: Uexküllid, Fersenid, Keyserlingid, Wrangelid
Eestis olevad vanimad kunstiteosed, Pompejist pärinevad bareljeefid, asuvad Vana-Vigala mõisas
Raplas asub Eesti ainuke kahe torniga maakirik
1858. aastal peeti Mahtra sõda, kus Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega keelatud teorendi pärast mõisniku vastu
Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast
Raudteeühendus Tallinna ja Viljandiga loodi juba 1900. aastal
Märjamaa vallas on erakordselt kõrge rahvatantsijate kontsentratsioon – tantsib iga kolmas inimene
Raplamaal asuval Paka mäel toimusid eestlaste vanemate nõupidamised ehk Raikküla kärajad
Raplamaal kasvavad maailmas haruldased lookuusikud
Märjamaa vallas, Sipas, kasvab Eesti jämedaim puu- ohvripärn. Metskülas kasvab Eesti jämedaim kadakas ja Kivi-Vigalas jämedaim saar
Pahklas asuva Eestimaa Kivide Kuninga ümbermõõt on 29,5 m, kõrgus 4,4 m. Kivil on tasane 50 m² pealispind, millel rahvajutu järgi käinud pidutsemas Pahkla mõisasaksad
Rapla sild on ehitatud 19. ja 20. sajandi vahetusel. Enne seda sõitsid Tallinna poole suundujad kas üle samas kohas asunud puusilla või otse läbi jõe
Raplas asub 1035 m pikk kardirada, mis on sobivaks võistluskohaks kartidele, autodele ning mootorratastele
Rapla maakonnas on üks linn, Rapla ning kolm alevit: Kohila, Märjamaa ja Järvakandi
Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn – Järvakandi
Kaiu ümbruse rabad olevat Eesti kõige UFO-rikkamad alad, kus alatasa kummalisi vaatepilte nägevat. Müstikat Raplamaale jagub
Raplamaa on Eesti kõige rõõmsamate inimeste elupaik selgus 1998. a Maaülikoolis tehtud uuringust
Raplamaa numbrites
Rapla maakonna pindala on 2765 km².
Rahvaarv on 33 311 (01.01.2019), mis teeb 12,0 elanikku ruutkilomeetri kohta.
Maakonna keskus Rapla linn asub Tallinnast 48 km kaugusel.
Raplamaa jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames. Kummalgi maakonnal pole mere- või välispiire.
Raplamaa on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lätete paik, kust saavad alguse terved jõed, ent ka uued mõtted ja lausa koolkonnad.
Raplamaast võib lühikese ajaga piki Tallinn-Pärnu või Tallinn-Viljandi maanteed läbi sõita. Sõitjal piisab teha aga vaid põgus põige mõnele kõrvalteele ja jõuda sammhaaval uute avastusteni.
Meie Raplamaa
Looduskaunis ja suhteliselt rahulik elukeskkond meelitab tänapäeval paljusid suure linna kärast tüdinud pealinlasi siia oma kodu rajama. Sama toimus aga ka mitu sajandit tagasi, kui sündisid mõisad. Mõisaajaloolased hindavad siinsete mõisate arhitektuurilist omapära ja eristavad selle järgi Raplamaa mõisate kuldset ringi.
Siinsed alad ja inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu tundlikuks peegeldajaks, olgu jutt muinasaja vanemate nõupidamispaigast, keskaja suurima ülestõusu algusest või Eesti eepose allikaist. 50-ndatel aastatel sündis siin suurim metsavendade organisatsioon, mis võitles nõukogude okupatsiooni vastu.
Ka taasiseseisvunud Eestis on Raplamaa olnud samas rollis, just siin taastati näiteks Kaitseliit ja hakkas arenema nüüd üle riigi levinud külaliikumine või ökoturism.
Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.
Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja- ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned.
Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad.
Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid.
Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata Lääne-Eestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike Lõuna-Eesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne-Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna.
Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud must-toonekured või kaljukotkad.
Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise- ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki.
