Aktiivne puhkus Raplamaal

Kohila – Pahkla – LooneRaplamaal pole küll kõrgeid mägesid ega mereranda, ometi pakuvad siinsed marsruudid matkajale küllaga avastusrõõmu. Käesolev marsruut kulgeb Kohilast ida pool. Enamasti liigud sa sel marsruudil väikestel teedel. Kohilast Rapla suunas välja sõites oled peagi Loone linnuse juures, mis pakub päris palju vaatamist. Ületa Tallinn-Rapla maantee ja jätka juba väikesel teel. Marsruudi äärde jäävad neli mõisakohta, neli nimelist suurkivi, Angerja vasallilinnus, Pahkla raketibaasi objektid ning Camphilli küla (erivajadustega inimeste kodu ja töökoht).

Kohila – Hageri – KohilaSeda Raplamaa rattaretke võiksid alustada Kohilast või Hagerist, marsruut kulgeb Kohila ja Lümandu piirkonnas. Üle poole teekonnast tuleb läbida väikestel kruusateedel, ent Kohila-Hageri-Sutlema lõigul on kena kergliiklustee. Matkaraja ääres on neli mõisakohta, Kohila asula koos oma kunagise kuulsa Kohila paberivabrikuga, Hageri kirik, kalmistu ja palvemaja ning Sikmani põld, kus on kogutud vana põllumajandustehnikat.

Märjamaa – Haimre – Rassiotsa turbaväli – Orgita – Märjamaa (33 km) Raplamaal asuva Märjamaa valla keskuseks olev Märjamaa alev on selle marsruudi võtmekoht. Siit võid alustada matka, ent siin on ka kõige rohkem vaadata – 14. sajandist pärinev gooti stiilis kindluskirik, memoriaal ja alevi peatänav. Marsruudi äärde jäävad Niidiaia tammik oma 350-aastaste tammedega ja Haimre mõisapark paljude tiikidega. Matkarada viib ka läbi turbaväljade ja üle vana raudteetammi ning mööda Tallinn-Pärnu maantee ääres asuvatest Orgita mõisapargist ja dolomiidikarjääridest.

Vigala – Avaste – VänglaMarsruut kulgeb Märjamaast lõunas Vana-Vigala lähistel. Matkaraja soovitatav alguspunkt Vana-Vigalas on tähelepanuväärne paik, sest seal asub Eesti üks vanemaid mõisahooneid, mis kuulus Uexküllide suguvõsale. Inglise stiilis pargi vaatamisväärsustega tutvumisel on sulle abiks kohalik matkarada, kus asuvad ka Hirvepark ja Veskikivide saar. Marsruudil liikudes näed Selja kõrtsi, rippsilda Velise jõel ja bussiootepaviljoni, milleks on vana buss. Läheduses on veel Avaste mägi ja Lihula-Lavassaare soostik.

Järvakandi – Lokuta – EidapereMatka võid alustada kas Järvakandist või Eidaperest. Soode ja metsade keskel asuv Järvakandi alevik on kuulus oma klaasitööstuse poolest, aga siin on ka väike puukirik ja klubihoone. Lokuta on endine kolhoosikeskus – endiste aegade mälestus, Eidapere alevik aga kunagise rüütlimõisa järeltulija. Siin on uhke park paljude väikeste veesilmadega. Eidapere raudteejaam on kaunis ja heas seisukorras. 19. sajandil ehitati Eidaperesse Eesti suurim klaasivabrik, kuhu see tõi ka oma raudteeharu. Nüüdseks on sellest säilinud vaid mõned kõrvalhooned. Eidaperest viib rada Mukri rabasse, kus saad laudteed mööda kuni laugaste ja järvedeni kõndida. Mööda kunagist raudteetammi võta suund Järvakandile ning teel võid end jahutada Aleti veehoidlas. Järvakandile lähenedes näed suuri klaasikuhilaid, mis on klaastaaratehase tooraineks.

Kaiu – Toomja – Kasvandu – Kuimetsa karstiala – Suurekivi – Põlliku – Vana-Kaiu – KaiuPeamiselt kulgeb see viidastatud Raplamaa marsruut asfaltteedel. Omanäoliseks teevad selle marsruudi Mahtra ja Aela-Viirika sookaitsealad ning Kuimetsa karstiala, kuid jälgida tasub ka inimkäte poolt loodut (Kaiu endine kolhoosikeskus, Toomja küla, Villema talu, Rahu park). Siin asub ka paar mõisakohta, millest säilinud on Vana-Kaiu mõisahoone. Lisaelamusi pakuvad karstialal seiklemine, Loosalu-Paluküla matkarada ja Kadja järve matkarada.

Rapla – Alu – Raka – Hageri – Sopi järv – Koigi – Kalevi – RaplaRaplamaa looduslike vaatamisväärsustega saad tutvuda marsruudil 162, see on ka viidastatud. Oma rattaretke võiksid alustada Raplast või marsruudi kaugemast nurgast Rabiverest. Enamik selle marsruudi teedest on kaetud asfaltkattega, kruusateid on ligi 20 km jagu. Marsruudi äärde jäävad mõned looduslikult huvitavad paigad, nagu näiteks Sopi järv, Ohulepa mõisa põlispuud ja ilusad kurvilised teelõigud. Mõisakohti on marsruudil viis, enamik ehitistest on siiski varemeis. Väga huvitav on Raka külas tegutseva puutöömeistri Valdur Tilga väljapanek oma unikaalsetest toodetest.

Rapla – Alu – Kodila – Hagudi – Maidla – Ingliste – Keava – Kehtna – Põlma – Raikküla – Koikse – Kuusiku – Kodila risttee (68 km)Kuigi Raplamaad pole õnnistatud kõrgete mägede, arvukate järvede ega ka mererannaga, on siinkandis siiski terve hulk marsruute, mis maakonna vaatamisväärsusi hästi esitlevad. Valides marsruudi 161, mis on ka viidastatud, võiksid oma ringsõitu alustada kas Rapla kesklinnast, Kehtnast, Raikkülast, Hagudilt, Keavalt või Kuusikult. Neisse kohtadesse saad vajadusel autoga, mõnda paika ka rongiga. Enamik selle marsruudi teedest on asfaltkattega, kruusateid on ligi 20 km jagu. Marsruudi peamisteks vaatamisväärsusteks on kümme mõisahoonet, Nõmme kõrts ja Põlma tuulik. Looduslikult on kauneimaks paigaks Ingliste ja Keava vahelised kenad metsased mäekünkad.

Haapsalu (0,0 km) – Ridala (8 km) – Martna (25 km) – Liivi (36 km) – Kullamaa (44 km) – Koluvere (47 km) – Sipa (61 km) – Märjamaa (70 km) – Kuusiku (89 km) – Rapla (95 km) See marsruut ühendab kuurortlinna Haapsalut maakonnakeskuse Raplaga ja pakub võimalusi siduda omavahel marsruute nr 1, 11 ja 13 . Marsruudil matkates satud sa ratturina kohtadesse, kus inimesed oma tavakäikudel just sageli ei peatu. Koluvere, Märjamaa ja Rapla lähistel tasub otsida lisa kohalikest Raplamaa marsruutidest nr 161, 168 või 169. Parimad paigad sel matkateel on Haapsalu oma õdusa vanalinna, rannapromenaadi ja linnusega. Sõitu jätkates läbid sa palju väikeseid külasid, kuni jõuad Märjamaale, kus asuvad 14. sajandist pärinev gooti stiilis Märjamaa kindluskirik, memoriaal ja alevi peatänav. Märjamaalt Raplasse viib kena tee metsade ja põldude vahel. Marsruut kulgeb suures osas vähese autoliikluse tihedusega teedel. Kergliiklusteid on lõiguti ligi 3 km ulatuses. Marsruudile saab Raplasse rongiga kohale sõita.

Lelle – Lungu – KäruSee paraja pikkusega Raplamaa marsruut teeb väikese kõrvalpõike Türi-Rapla maanteelt. Kaks suuremat asulat sel marsruudil on Käru ja Lelle, kust ongi mõistlik marsruudile startida. Kärus asuvad vana armas puukirik, vana puidust mõisahoone ja ainulaadne kärude muuseum. Uus mõisahoone rajati hiljem ja see on koos pargiga heas seisukorras. Lelle on siinse piirkonna suurim raudteesõlm, lähedal on ka mõisakoht. Looduslikest paikadest väärivad nimetamist Paluküla hiiemägi (Loode-Eesti kõrgeim tipp) ja Laane asunduse tammede allee. Lungu paisjärv on paraku hooletusse jäetud.