Rabav Raplamaa loodus

Järta terviserajal on olemas 1.4 ja 2.9 ning 3.12 km pikkused rajad. Radasid saab kasutada aastaringselt, talvel suusatamiseks ning suvel jooksmiseks ja rattasõiduks. Samade radade ääres on ka discgolfi pargi mängualad (18 korvi, PAR 54, pikkus 1639m).

Radadel on ühine stardikoht suusastaadionil, mis asub auto parkla kõrval. Rajad on kõik metsas, mis pakub väga mõnusat tuulevarju.

Mukri raba on tekkinud umbes 10 000 aastat tagasi ja seda peetakse üheks Eesti vanemaks sooks.

Rabasse viib laudtee, mis kulgeb edasi-tagasi ja sobib ka lastega matkamiseks. Raba südames asub 2,2 hektari suurune Mukri järv saarekeste ja vesiroosidega – julgemad saavad siin ujuda. Hilissuvel saab maiustada rabamätastelt korjatud marjadega.

18 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb imeline vaade kogu rabale. Kui soovid elamust veelgi põnevamaks muuta, mine räätsamatkale! Raja ühes otsas asub mõnus piknikukoht, kus saad pärast avastusretke puhata ja einestada.

Tule naudi Mukri raba ilu ja vaikust!

Rada kulgeb läbi Sõbessoo raba, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid rabamaastikke ja mitmekesist loodust. Siia on rajatud ca 1 km laudtee, mis viib läbi raba kuni Jalase järveni, muutes matka mugavaks ja ligipääsetavaks. Suvel pakuvad silmailu järvepinnal õitsevad vesiroosid. Kuumal suvepäeval on siinvahva võimalus kosutavaks supluseks. Rada tuleb läbida edasi-tagasi.

Iga aastaaeg lisab rabamaastikule oma võlu – olgu selleks sügisesed värvid, talvine härmatis, kevadine ärkamine või suvine rahu.

Paki piknikukorv kaasa ja tule nautima rabavaikust ning looduse ilu!

7,7 km pikkune matkarada ühendab läänepoolse Eesti kõrgeimat tippu Hiiemäge (106m) ja Loosalu soostiku soosaart. Matkaraja läbimiseks varu 4-5 h. Ära unusta kummikuid ja ole ettevaatlik älveste vahel liikudes. Väikese Loosalu järveni viib laudtee. 

Raja keskel näed Eesti suurimat rabajärve – Loosalu järve.
Järves elavad haugid ja ahvenad on mustad kui tondid ja turbamuda maitsega.
Rabamänniku nõlvad on täis põdraradu.

Rada lõpeb Reevimäe (99m) jalamil. Rada tuleb läbida edasi-tagasi.

Tule matka ja puhka rabavaikuses!

Sipa ohvripärn oma oletatavalt 600-aastase vanusega on Eesti jämedaim pärn. Puu tüvi hargneb peaaegu otse maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt lausa 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel aga 4,1 ja 3,8 m. Pärna tüve sisse on osalisel kasvanud ka ohvrikivi ümbermõõduga 6,8 m.

Selline suur müstiline puu tekitas vanades eestlastes aukartust ja veel lausa 19. sajandilgi käidi kivile ohvriande viimas. Rahvapärimuse järgi on Sipa ohvipärn ka armastuse puu – kes pärast puu all kohtumist abiellusid, olevat saanud seitse poega. 

Määra sinagi siia pärna juurde oma järgmine kohtamine!

Suures loomapargis elavad šoti mägiveised, jäärad, kitsed ja väikses loomapargis elavad kääbuslambad ja minikitsed, tuhkrud, oravad, jänesed, paabulind, kanad ja kuked. Linnumajas elavad paabusaba tuvid, kuldfaasanid, papagoid ja part.

Väikesesse loomaaedikusse saab sisse minna, loomi toita ja paitada. Suuri loomi saab toita üle aia.

Pärast külastust on võimalik meie juures lisatasu eest grillida, nautida loodust ja veeta mõnusalt aega. Võimalik tähistada tähtpäevasid ja sündmusi. 

Enne külastust palun kindlasti ette helistada!

Oodatud on ka grupikülastused, koolilapsed ja lasteaialapsed.

Rapla linnasüdames asuvas liivakaldaga rannas on olemas riietuskabiin, päevitustoolid ning aktiivsetele külastajatele ka võrkpalliväljak. Suvepäevadel on siin ideaalne koht päevitamiseks, supluseks ja spordiks.

Talvisel hooajal on aga võimalik proovida talisuplust – kosutav elamus kõigile, kes otsivad uut väljakutset!

Kohe supluskoha kõrval asub Rapla Sadolin Spordihoone, pakkudes täiendavaid sportimisvõimalusi ja mugavusi. Tule ja leia oma lemmikajaviide Rapla rannas!

Naudi Vigala jõe promenaadi – Rapla jalutajate lemmikpaika!

Vigala jõe kaldal kulgev promenaad on ideaalne koht jalutuskäiguks, kus ühel pool laiub rahulik jõgi ja teisel pool Rapla Maarja-Magdaleena kiriku kaunis park. Promenaadil saad mõnusalt piknikku pidada ja vaadata jõel ujuvaid pardiperesid.

Rapla kirikuaias avastad Eesti kultuuripärandit – siin asuvad Jaan Koorti kavandatud Vabadussammas ja Hugo Lepnurmele pühendatud pink, pakkudes huvitavaid peatuspunkte ajaloohuvilistele.

Tule ja veeda aega looduse ning ajalooga kaunis promenaadiõhustikus!

Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal saad näha mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on nii suured, et saad sinna vabalt sisse kõndida. Üks uhkemaid on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas. Kõrgvee ajal saad siin paljudes kohtades paelõhedes ja -kanalites jälgida veevoolu, madalvee ajal veevoolu peaaegu ei näe. 
Läti Henriku kroonika andmetel peitsid muistsed eestlased end vaenuvägede eest nendes koobastes.

Tule tutvu Eesti suurimate karstikoobastega!

Eestimaa Kivide Kuningas ehk Pahkla Suurkivi on rändrahn, mille ümbermõõt on 29,5 m ja kõrgus 4,4 m. Ta pole küll Eesti suurim rahn, aga majeestetliku nime on ta väärt. Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad vanasti kivi juurde väljasõite, kivile kaeti laud, lõbutseti ja tantsiti.
 Räägitakse, et ükskord kukkunud kivi lõhestavasse prakku mõisahärra kulduur või -kett, mis pidavat seal tänaseni olema. Tule vaata ise järele!

Suurkivi lähedal asuvad kolm väiksemat kivi – Mari nutukivi, Mägrakivi, Ussi põllu 17 ohvrilohuga suurkivi. Rändrahnude lähedal asus Nõukogude ajal Pahkla raketibaas.